Hedon - kas ainult nimi või midagi enamat?

Kõik algas sellest, kui hakkasin elukaaslasele jõulukingitust hankima. Kuna mulle tegelikult kingitusi üldse teha ei meeldi, siis viimasel hetkel, kui ma polnud veel ühelegi heale ideele tulnud,  võtsin appi vana "hea" Hotelliveebi. Pakkumiste rägastikust ahvatlesid loomulikult esmalt need majutused, mida varem polnud külastanud. Hedon on üks sellistest hotellidest, mis juba aegade algusest on minuteada üles kiidetud, see on jätnud mingis mõttes mulje kui millestki kättesaamatust, erilisest ja kindlasti luksuslikust, sest olgem ausad, suvel on hinnad lausa arulagedalt kõrged ja ega talvelgi väga soodsad ei ole. Valisin tookord kahe pakkumise vahel - Hedon oma ettekujutatud erilisuse poolest, vaatamata sellele, et see miljöö ei ole tegelikult minule - mulle selline eurolik interjöör lihtsalt ei istu, kõik on ju ilus, aga ei midagi enamat. Teine,  mille suhtes kaalusin, oli Vihula, üks minu lemmikutest by the way. Selles kohas on midagi erilist, mis mind alati tagasi kutsub - interjöör, restoran, romantiline õhkkond jne. Vaagisin ja vaagisin ja valituks ostutus siiski Hedon.


Möödunud nädalavahetusel õnnestuski lõpuks kauaoodatud Hedoni puhkusel ära käia. Juba registratuuris selgus, et hotell oli puupüsti täis ja kui olnuks soov külastada nö "vaikset SPA-d" ja taevani kiidetud restorani "Raimond", siis selleks oleks pidanud juba ammu broneeringud tegema, kuna mõlemad on täiesti bookitud ja vabu kohti ei olnudki. No tule taevas appi! Loomulikult oli mul plaanis nendest elamustest osa saada, kui juba mindud sai ja kust kohast oleks pidanud mina teadma, et SPA külastust tuleb ette broneerida? Ka sellepeale ei osanud tulla, et hotelli restorani peab kuu aega ette broneerima (hotelli restorani puhul ei ole see kuigi tavapärane). Vaatasin üle oma Hotelliveebi kinnitused ja mitte kuskil ei olnud boldis kirjas "NB! vaikse SPA ja restorani kohad tuleks kindlasti eelnevalt kinni panna" (hotelli kodulehelt küll leidsin hiljem sellise soovituse). Olgu, restorani osas oleks võinud seda eeldada, aga SPA puhul mul taolised kogemused puudusid. Siinkohal tekkis aga küsimus, et kuidas saab olla nii, et restoran ja SPA on nö täis suures osas ka inimesi väljaspoolt (mis hiljem selgus) ja hotellikülastajad löögile ei saa? Ma tõesti ole varasemalt taolises situatsioonis olnud, vaatamata selle, et minu nö "hotellikogemus" ei ole kaugeltki mitte tagasihoidlik. Ma leian, et kui ollakse kursis, et restoran on populaarne ja enamasti full ja SPA mahutab vaid 24 inimest, siis kui minuteha oleks, küsitaks eelkõige majutuste broneerijailt kas neil  antud teenuste vastu on samuti huvi.

Hästi, tänud juhusele, õnnele ja ilmselt ka minu šarmile õnnestus meil SPA-sse siiski pääseda. Kui aus olla, siis ma ei olegi tegelikult SPA inimene, aga ma ikkagi luban endale püstitada küsimuse.... Nimelt, mis pakub pinget lebada lamamistoole täis toas lihtsalt niisama nagu silgud reas? Jah toas, mitte basseiniääres. Täiesti kummaline või mis? Veelgi naljakam oli vaatepilt "päikese toast" või mis iganes see oligi.... Tegemist oli suhteliselt pisikese ruumiga, kus oli päris palju lamamistoole, mis olid kõik hõivatud  - kes luges  seal lehte, kes lamas niisama, mõni tegi ei tea mida, lamp säras laes ja inimesed "võtsid nö päikest". Ma küll ei tea, kas antud lambil olid ka mingid tervendavad omadused või mitte, aga see polegi tähtis, kuna see vaatepilt tundus lihtsalt kuidagi nii koomiline. Nagu silgud karbis kujutasid kõik ette, et võtavad päikest? Mul on päris suur kujutlusvõime, aga no nii võimas küll mitte. Aga olgu, nagu ma eelpool juba mainisin, ma ei ole SPA inimene ja ilmselt ma lihtsalt ei  mõista :)

Raimondiga paraku meil nii hästi ei läinud nagu SPA-ga, minu šharmist ei piisanud ja me ei saanudki teada kui hõrke roogasid seal valmistakse. Selle asemel külastasime hoopis väidetavalt Pärnu üht hetke kuumimat restorani, milleks oli Mon Ami - soovitan soojalt!

.....

Saabus hommik ja käes oli taas söögiaeg. Mina, kes ma olen seadnud toidu tähtsuselt number üheks oma elus :), varun hommikusöögiks alati vähemalt tunnijagu aega. Mitte, et mul söömiseks niipalju kulub, aga üks, mida ma ei salli on süüa kiirustades. Minu jaoks peab söömiseks olema piisavalt aega, toitu tuleb nautida ja seda ka hommikul. Olles käinud erinevates hotellides on aeg ajalt tekkinud küsimus, et kas siis, kui ma kell 10 lähen hommikusöögile, on normaalne, et lehtsalati kausis on järel vaid nätsinud riismed, pooltest vaagnatest ja kaussidest haigutab vastu tühjus, croissant on nii kuiv, et jääb kurku kinni nagu paranka, laudadelt haigutavad vastu ainult korjamata nõud, kala on silmnähtavalt kuivanud jne... No ausõna, ilma liialdamata vaatas see kõik vastu mulle Hedonis. Kergelt öeldes ajab see kurjaks, kui mitte öelda, et närvi ja tekitab suurt tahtmist olla irooniline nende vastu, kes sulle sellist teenust pakuvad. Mina ja kõik teised hotellikülalised, kes on maksnud keskmisest kõrgemat tasu, selleks et tunda ennast mitte lihtsalt mõnusalt, vaid ääretult hästi, ei peaks taluma ega kogema seda. Mis puudutab hommikusöögi mitmekesisust ja valikut, võiks öelda, et see oli pettumusttekitavalt tagasihoidlik. Olles ju  algselt kaalunud Hedoni ja Vihula vahel, võin kindlalt väita, et Vihula hommikusöök on kordades parem, värskem, maitsvam ja mitmekesisem.

Ilmselgelt ma ei ole käinud läbi kõiki Eestis asuvaid hotelle ja SPA-sid, ent ma ei ole ka selles osas väga olematute kogemustega, kuid kas asi on minus või minu liiga suuurtes ootustes? Kas ainult minule on jätnud Hedon mulje millestki enamast, millestki suurest ja luksuslikust? Või tegemist on hotelliga, mis on lihtsalt arulagedalt ja põhjuseta ülehinnatud?

Kommentaarid

  1. Kõik, mis sulle elus vastu vaatab, on su enda peegeldus :)
    Rohkem tänulikkust ja armastust ;)
    Edu!

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused